TinTinnabul

Tere homikust Eestimaa, siin Tallinn, Vildetee 100.
Teisipäeva hommik, äratus, vahtisin tuima näoga toas ringi ja kohe üldse ei tahtnud tõusta. Kristi uneles rahulolevalt edasi. Kui õhuosakesed oleks ``trikki`` teinud, oleks voodi kohal rippunud : ``Miks mina pean?`` Öö läbi oli lund sadanud, tee oli ajamata, bussipeatusesse jalutades kuulsin üle väga tüki aja ``mingit``lindu laulmas. Silmaklapid peas kõndinud, oleks surmkindlat väitnud, et kevad hakkab tulema. Päriselt päriselt- jube hea emotsiooni tõi see kõik endaga kaasa. Bussipeatus, ootasin..vaatasin ..hästi palju kordi kella ja olin juba veendunud,et seda bussi ei tule, mis mind praksi sõidutaks. Aga õnneks jõudsin ära oodata. Haiglas, esimene päev- ütleme nii, et ei midagi uut siin sinitaeva all. Päev pikk ja väsitav eriliste positiivsete emotsioonideta.

Nokk Kinni, Saba Lahti
Adjöö