Naine

Naine maine ebakaine, ah vahet pole.
Paar päeva tagasi, olles veetnud üleval 28 h, avastan end istumas Peipsi kaldal, tekiilaga ühes, reaktsiooni kiirus alla arvestuse, kui äkitselt keegi hakkas rannas kitarri saatel laulma- Lenda, lindu. Ma ei tea miks, kuidas ja milleks aga ma olin seal, õigel ajal. Ma jumaldan seda laulu. Ja siis.. sel hetkel saatsin ma kõik mehed perse, kellel olen enda hinge sittuda lasknud.

Lenda, lindu, lenda.
Lapimaale lenda.
Minu kullakalli süllepane pea.
Salasosinaid saadan,sul need annan ma kaasa.
Et see kõik, mis mu meelel,ei unuks sul tagasi teel.
Laula laulu, lindu,
vii mult sõnum rindu
memmel ja taadil ja armsamal neiuksel siit.
Kui ta küsib, kus ma olen,ütle, et ma olen vangis.
Sinu armuvangis, oma kallimasüdames.
Olen langenud vangi,
sinu armastuse vangi.
Kui sind näen kord jälle,
saan sinu ma tagasi.
Kui ta küsib, kus ma olen,ütle, et ma olen vangis.
Sinu armuvangis, oma kallimasüdames.
Lenda, lindu, lenda.Lapimaale lenda.
Minu kullakalli süllepane pea...

Tatt. Tatti tilgub, nina on kinni, O2 läbiatavus jube halb. Kas selliselt algabki uus kooliaasta? Nojusiis:)
Töökat õpingut siis kõigile, kallid kaasüliõpilased.

Tuvi koogab katuse all, otse peakohal. Kaua ta küll jõuab?
Ahjus küpseb õunakook, terve tuba on magusta lõhna täis.
Olen just hetk tagasi end haigeks vihastanud, ainuüksi lihtsalt selle pärast, et ei oska rääkida, või siis õigemini ei taha rääkida, eriti kui oled valiku ette seatud. Tagantjärgi mõeldes, mõtetu negatiivse emotsiooni ülekandmine teisele, kes pole milleski süüdi. Selline tunne on, nagu süda oleks kurgus. Mingi korralik pasakork oli minus kinni, mis meeletul kiirusel minust välja purskas. Kuidad küll lasen mingil jamsil end mürgitada?
Ma ei mälete, ei mäleta, miks ma siin olen.
Ja see on täiesti uskumatu, kui kiiresti mu emotsioonid ja tunded võivad vahelduda/vahetuda?

Kiusatuse vältimisest
Ole kiusatuste vastu valvas ja pea meeles, et kiusatus on kõigest hullumeelne ja mõttetu soov, mis teeb sinust selle, kes sa tegelikult ei ole. Mõtle parem sellele, mis sa ilma selleta olla võiksid.

Ees on risttee jah kuhu küll minna?

Purapurjus ja paremal vaev

läheks otsegi viitab et sinna

igal õhtul kaob päikeselaev

Ongi jõgi ei silda ei koole

õhtu varjudest näiline tee

ma pean minema päikese poole

ja ma lähengi üle vee

Ma ei oota ei kõhkle ei peatu

kuni näkku lööb päikeselõõm

sünnin uuesti ja olen eatu

veres pulbitseb tõeline rõõm

et ma tahtsin ja suutsin ja võisin

jätta hallus ja enesepett

juurdub päiksesse avaneb õisi

süda tulvil on kevadet

Öö ilma armastuseta- on raisku läinud öö.

Kohalolek hingetõmbes

Seesamune tuttav tee, paik, aeg - kuid samas on kõik hoopis teisiti, kui siis. Teised inimesed sinu ümber, mõtted.
Ja oledki edasi liikunud, jõudnud punkti, mis paneb mõtlema, hämmastav kuidas me kasvame- niimoodi sisemiselt.

Siis ma mõtlen, et vahepeal pole vaja ühtegi sõna, - mõistmaks, et vaikus võib rääkida palju rohkemat kui tuhat tühist sõna.

Päeval tuli korraks selline isemoodi tunne sisse, et võtakski oma elu nagu teatrit, lava, kus ise oled lavastaja, jagad täpsed juhised näitlejatele (sinu inimestele) asetad situatsioonidesse, ja naudid vaatemängu..looming
Śiis istuksin kuskil keset saali ja vaataks seda kõike kõrvalt ja äkki mõistaks, kui tobedalt tegelikult end tagasi hoiame ja üldse.. Naeraks ja muudaks süzeed huvitavamaks. Vürts.
Vot selline tunne tuligi peale, et nüüd teeksi selle reaalselt ära. Käituks niimoodi ootamatult- luues just täpselt sellise lavastuse, nagu tol hetkel tahan. Päris huvitav.
Mõtlesin, muhelesin ja sõitis autoga edasi.