Oma laulu ei leia ma üles

Mäletad.. - ei mäleta.

Tagasivaadates said jaanid veedetud hea seltskonnaga kauksis [naer,liiv,vesi,võrkpall,ansambel,tants,putukad, šampus,märjad riided,mitmed kukkumised-ader?], siinkohas suured äitähhid siirale õnnele:)Nii, edasi paarpäeva tartumail grillides, edasi käärikul üliõpilas suvemängud- ohjummel, seal tuli ikka tõsist sporti teha. Noh jah, aga mina võtsin asja funniga, nii nagu see olema peaks. Vot. Väike õlle&pralle, tartus käik ja tagasi, muideks vihma kallas 24h.

Lõppude lõpuks on see pikk jaanipäev nüüd lõpusirge ületanud.MOTT. Ees ootab kurjakuulutav heinategu&laulupidu, nii et igavust ei tunnista.

Vot. Eile öösel oleks tahtnud mehikoorma seinte vahel olla, seal on alati nii müstiline ja hirmuäratavalt ilus äikse ajal. Väljas sahmis elektrit, vihma kallas, nii, et öösel kella 3 paiku hakkasime kodus kõikvõimalikke anumaid põrandale asetama- millised võimalused.

Niisiis. ja ma mõtlen ja mõtlen..midagi on, mis paneb tegutsema..hääletoon..öeldu..ikka veel..jälgin..keerutan..unenäod on segased..piir.

Avastan end leidmas mõttelt- kõik on stabiilselt perses..

Kuid.. siis jällegi, rahustan end mõttega, et tegelikult pole mul midagi vaja, kõik on minu sees olemas.

Tahaks teisi õnnelikuks teha.võimalust?

Deep.

Nende öiste mõtiskluste ajal.

Kui hing on lukus ja inimest juhib mõistus, muutub elu pidevaks võitlseks. Inimene ületab kogu elu takistusi, võitleb olukordade, inimeste, ühiskonna, igasuguste struktuuridega, ka riigiga.. Tema jaoks on iga samm risttee, kus vajaliku teeb aga mõistus, mistõttu jookseb ta uuesti nõiaringis.
Luua reaalsust. Näha tobedaid illusioone, õppida neid enda elust kõrvaldama.
Mõistus seab meile need tobedad piirid, millest me üle ei julge astuda. Miks? Kaitsmaks meid? Võlts.
Ja siis hiljem.. meenuvad meile täitumata jäänud unistused, andmata jäänud kallistused, tühja läinud sõnad.

Need on lihtsad ja õndsad olendid, kes oskavad rõõmu tunda väikestest asjadest, leides neid seda, mida teised pole suutelised nägema.

Igal teol oma ``nimi``

Sweetest downfall..

Vihma kallab. Tookord seisin väljas, käed taeva pool. Kuid täna on vihm külm.

Katus laseb vett läbi, põrandal on kausid, tilga kukkumise kõma loob hämaras nukra õhkkonna.

Who can say where the road goes, where the day flows?