kolmapäev, 28. aprill 2010

LiisOnNiiLollJaPaha



Keelatud ala.

Esimese tsoonis
võetakse sind riidest lahti ja otsitakse läbi
salarelvade asjus.
Teises tsoonis
pead valdama nende keelt
või sulle näidatakse näpuga: teine.
Kolmandas tsoonis
anna valvuile altkäemaksu- saab rutem.
Elajas on päeviti päris taltsas.
Neljandas tsoonis
on hapnikumask kohustuslik.
Sinna kuhjataksegi kehad.
Viiendas tsoonis
on puhas seks ja eksperimendid.
Vähesed jõuavad sinna välja.
Kuuendas tsoonis
on pimedas raske
sotti saada, kas oled elajas või talle ohverdatu.
Seitsmendas tsoonis
seisab värav keelatud alale.
Mine ja aidaku Jumal sind, seal oled omapäi.


Tere!
Keskkond, mis soodustab joomist.
Sõbrad, aidake mind, saamaks paremaks inimeseks.
Nii käes on kolmapäev- maks on taastunud! Öised higistamised ja kõikvõimalikud põnevad hääled on kedagi teist vägistama läinud. Äitäh.
Viibin praktikal- Üldanasteesia-opiblokk- jube põnev on. (mao vähendamis oppidest kuni ajau keerdkäikudeni välja) nonäesiis. Aga siiski tuleb tunnistada, et jube laskus on mingis mõttes ikkagi peal, või siis lihtsalt ma ei näe mõtet end rihmaks joosta.
Nii.
Põnevat suursündmust ees ei näe ootavat. Puhkus? -seega oleks aeg aeg maha võtta ja näiteks uued-põenavd-edasiviivad eesmärgid, mingis kindlas suunas, püstitada ja ellu viia.
Vot siis.. ja muideks: Sõbrad ma mahun teie taskusse, Armastus mu südamesse

Liis

teisipäev, 20. aprill 2010

BlatseeboEfekt


Nädalavahetusel olime M. laululaagris- hääl on siiamaani kuskil ära , lihtsalt jalutas minema ja kõik. Üle ootuste tore oli. Ma nagu ei lootnud midagi, pigem oli selline ``eiviitsinagu`` tunne enne minekt. Aga võta näpust, kella 5 tiksuda siiras seltskonnas ja muusikat kuulata, lõi heatunde.
Möödusid päevad.


Tegelikult ei lähe asjad nii, nagu mina soovin.
Ma enam ei tea kumb, kas mõistus või süda viivad mind sohu?
Kui küsid, kas nutan või naeran, siis vastan: mu sõbrad on mõlemad.
Täna on nii isemoodi tunne sees, nagu ei oleksi ise. Liis oleks nagu kuskil puhkusel ja keegi teine on tema asemel toimetama saadetud.
Täna oli esimene intensiivi praktika, anasteesia osakonnas. Peale poole tunnist lühiülevaadet osakonnast tekis täielik kogenematuse olek. Tutvusin, uudistasin, naga näeks kõike esimest korda. Imelik.


Ma kardan võltsi, põlgan seda,vihkan. Näete, ma siiski oskan vihata. Ja võlts hiilgab kõikjal meie ümber, tihtipeale ka meis endis. See teeb haiget. Ja selle vastu ma end kaitsta ei suuda. Siirus on meie ajal kui sõnajalaõis jaaniööl. Otsid, otsid, aga tihtipeale ei leia. Mõnikord kui arvad, et leiadki, selgub, et tegu oli hoopis millegi muuga.
20.04 Ja siis ma vaatasin, K. sünnipäeva ``kaarti`` (mis siiani orksis skräppide hulgas seisab). Klapid pähe, vaatasin ja ulgusin, nagu väike laps. Mul on mõnel nuppul ikka korralikult vint maha keeranud. Äitähh teile sõbrad, selles oli siirus, mis jõudis minuni, ja mida keegi minult võtta ei saa:)Ausõna, ma armastan teid nii palju et valus hakkab.
Nagu K3 kunagi enda elust näite tõi: Fack! Aga elu ikkagi nii ilus, mul on lihtsalt nii super head sõbrad, kes alati, kui näoga asfaldit olen kündnud, käsutavad mu püsti. Kõrvakiil oleks hea sõna- naine, mõni ei ela 3 korda ka uuesti sündides sellist elu, nagu sina oled jõudnud 5 aasta jooksul elada. Tõuse ja viruta elule vastu raisk!

Ma palusin jumalat, et see hetk ei lõppeks mitte kunagi. Ausõna. Ma lubasin enam mitte kunagi jumalas kahelda, kui ta laseb ajal peatuda ja minu õnnel igavesti kesta.

kolmapäev, 14. aprill 2010

ओल्ला नी हेया इनिमेने कुई võimalik

Kui usaldada õige maailma?
Ja loota, et küll kõik paika loksub?

Täna õnnistan Pirogovi sisse, jah piinlik tunnistada, ma pole seda veel teha jõudnud.

Ja vahepeal on bioloogiline kell ühe ajaühiku võrra edasi nihkunud.
Mitte kedagi teist, - kui iseennast pole huvitavam avastada.

Näha teistes ainult head, vat see on oskus omaette. (eksole kaaskodanik Õ)

pühapäev, 11. aprill 2010


Pühapäev.
Terve nädalavahetus on korralikult välja puhatud. Mõnus. Ütleks, et täitsa harjumatult värske ja hea oli ärgata.
Päev. Vedelesin rõdupeal, kuulasin jääboilerit ja lasin päisksel paitada. Magasin isegi vist, igatahes jube hea oli.
Õhtu. Mõtlen, et ajan lõpuks ratta kõrvalhoonest välja ja teen paar tiiru. Okei, kummid on tühjad, nii kus on pump? pika otsimise peale sai toiming sooritatud. Nii, kett tundub kuidagi väa rokane, äkki puhastaks lapiga kuidagi? ja mingi õli värkki vist pannakse sinna.. hmmmkei. Muidugi suutisn tahtmatult keti maha monteerida ja enda heledad riided selle samuse * määrida. NO selege, võtame siis selle ketikaitse maha ja paneme keti uuesti peale. Nii, kus on väike ristpeaga kruvikeeraja, otsingotsing- tulemusteta. Leian noa, mis minu arvamist mööda peaks muttri lahti muukima. Kruting-Kruting- ai! sisse lõikas raisk. Kissitades viskasin rattale väikse iivõl pilgu ja sammusin tuppa. Järgmised 10 püüdisin õliste kätega midagi ette võtta. .. ikka veel tahan rattaga sõita!

Olgem ausad. Mul on meest vaja:D

kolmapäev, 7. aprill 2010

Talveunest ärganud uimane kärbes poriseb toas ringi.

pühapäev, 4. aprill 2010

ÜlejäänudEluEsimenePäev


Pühapäeval on püha. Täna on esimene tööpäev, valmistan end juba vaikselt ette. (ega me veel täpselt tea milleks)
Seljatatud on K sünnipäev mehikoormas. Mis pidu see ikka on kui miskit katki ei lähe- eksole. Kokkuvõttes tuli välja igati tore üritus. Meie meri oli jääs, suur lumevall oli ikka maja taga.
Loodan ,et rahvas jäi rahule.
Mina jäin:)
Ma hakkan vist toredaks!
Kohtume varsti.. senini kainust!

Start!

neljapäev, 1. aprill 2010

MelRosePlace

Suur ümmargune null.
Aga null on number?
Lükata- tõmmata.
Ma olen äkki liiga naiivne, lootes asjade, inimeste peale mis tegelikult mind ei teeni.
Summasummaarum, ärakasutamine. Sina mind või mina sind? Keemiarelv.
Ma olen relvitu.
Ja kogu see täht-tähe haaval trükitud nn. tekst, pole kindel, et seda minu vastu ei kasutata. Sõnad- nad on kõige rohkem avatud valesti tõlgendamisele, sagedasti valesti mõistetud. Vaid sümbolid.
Tule istume maha ja räägime.

Persse.

MelRosePlace, kõik on just niisuguses seisundid nagu ta on. Minu pärast ja nende valikute pärast, mida olen teinud, võibolla kohati lihtsakäeliselt, või siis hoopis tegemata jätnud. On just nii nagu on. Ja ei usu kokkusattumusi ja ``kogemata`` juhte, olen ju ise iga sündmuse ja seikluse välja kutsunud.- et määratleda selle abil, mida ma ei ole.