M: pole inimest, pole probleemi.

kõik sai ära öeldud!

ma lõpetasin.

Jutuajamised Liisiga

Niisiis.Eile käsid Helena ja Mihkel külas.Nad on ikka nii toredad.Wii! Küpsetasime banaane- mis kokkuvõtteks andis maitseelamuseks küpsetatud kartuli.Vot siis gurmee, õhtusöök viiele. Mängisime pokkerit ja lasime maksal alkoholi siduda.

Hommikul, leidsin end taas analüüsimas suhte: mina ja alkohol küüsis.

Sõber-Salakaval-Kaheperseline-Raisk. Nagu katkine krammofon, ei saa rääkimata jätta.

Votsiis.

Üks hea avastus oli hommikul veel- väljas oli miinus 10. Ulme, ma ei osanud kohe seisukohta võtta. Nii.. kui ma siis väljast tuppa tulin oli igatahes hea meel.

Oli pärastlõuna, sahmisin eesmärgitult majas ringi. Istusin köögilaua taha maha ja jõin teed.Pilk kivistus. Pakun, et amööb oleks ka asjalikum olnud. Mingiaeg võtsin end kokku ja tegin postele pannkooke.

Ja nüüd ma siis vegeteerin siis arvuti taga. Mingitmoodi tahaks nii palju öelda.. aga ei oska seda kuidagi sõnastada. Inimesed mu ümber. Erinevad strateegiad. Vaatenurgad. Ükskõiksus. Ja vahepeal tekib täielik hämming, mis mu ümber toimub. Hämming enda tunnete suhtes.

Nad teevad liiga keerulisi käike mu mängulaul. Aeg tunnistada teiste üleolekut ja siira näoga mängust lahkuda.

See pole enam minu mäng.

Silm õpib lõpuks mõnest ... keelduma.

Mhmm..lähen teen ühe jalutuskäigu
mälestustesse.

Diip. Maeiteanoh.

Strateegia

Laupäev on. Neljapäeval sai snapsus oldud, siinkohas pole mul vaja detaile üles tähendada, kuna kristil on see nii löövalt juba üleval.
Eile polnud plaanis alkoholiga end karistada. Istusime mõnusalt matu juures ja mängisime kaarte. Nagu vanasti. Ja siis keegi kuri ladus mulle kangema koksi ette, millest ma loomulikult ei keeldunud, kuna peavalu ja uni tahtsid minda praktiliselt jalust niita.
Kell on 16.14 jube paha on ikka veel. Aind magaks.
Mis ise siis vabalajal kah?

Metsmarja fanta

Ma kardan mälestusi ilusaid

Ma kardan naeratusi südameist

Kardan kastes paljajalu päiksetõusu oodata

Hirm hakkab siis, kui ilus on valus

Läbi elu me, vaikselt sõuame

Sõidan praamiga, väga tõsised näod on neil peas

Miks ma ei tea

Ehk küsima peaks

Miks ma ei tea

Mu indiviidsed mõtted

Unenägudes käin niimõnelgi külas.
Täielik enese sisse vaatamise aeg.
Unenäod kord ilusad, kord teistmoodi..sellise, mida näha ei tahaks.
Eile: oli suvi, soe, kõigil oli aega, asjad olid kõik kuidagi nii lihtsad, tunded ehtsad ja pulssi taguma panevad. Niisiis, hääletasime sõbrad head üheskoos laulupeole, poisid pool km tagapool kui tüdrukud ja pidasime plaani, kummad ennem kohale saavad. Me polnud veel 10 minutitki kõndinud ja nägime, kuidas posid meist mööda kimasid, kujutage ette meie emotsiooni- algas võistlus, Müstiline rännak, ma ei oska kohe seda sõnadesse pannagi..
Naeratasin terve järgneva päeva. Taibates, et ``see kõik`` on minus olmas.
Oh kui hea oli.
Aga täna hommikul nägu pestes, lasin unenäol heaga kanalisatsiooni torudesse voolata!

Muideks, reede on. Hooldajad sõitsid toidukäruga osakonda- ja mida see tähendab? Rohtude jagamise aeg! Ja siis.. tuld!
Väike vein ei teeks üldse paha.

Sõpradele

Need teised.. on kaastundlikud, mures, lahked - aga nad pole kunagi kättesaadavad.

Sina oled - alati, kui mulle on sind kõige rohkem vaja.

Kui ta teab, et olen õnnelik teda armastades, ei taha ta mingit muud tasu. Kas pole see sõpruse juures jumalik?

Tänan Sind selle eest ,et ajasid mu naerma, kui olin naermise peaaegu unustanud.

Tänan Sind selle eest, et sa ei reetnud ripsmeliigutusegagi, et oled seda lugu juba kuulnud.

Loevad need sõbrad, kellele sa saad helistada kell neil hommikul.

See aastavahetus oli teistmoodi. Aeg on meid muutnud kuuvarjutusega.

Äitähh teile, kes te olite ja mu selle aasta esimese päeva nii toredaks tegite.

Äitähh K. sulle, kes sa meid alati sihtpunktist A punkti B sõidutad ja oma siirusega minu olemise koduseks teed.

Kõik mida sa lood, võid teistega jagada.

Maailma ilusam hommik-päiksesirreldus läbi jäätunud klaasi. Kargus (kuid mitte kasrskus:D) SaaremaaX.Ürgmees. Siim. Rännak läbi metsa kelgutama. Võimsald laulud üheskoos üles võetud.

Ookeani laul

Ookeani ääres on öö
Sellel ööl ma ranna peal magasin

kuni kuu mind tõi maa pääle tagasi

ookean tahtis mind endasse neelata

kes olen mina,et saaks teda keelata

Ja ma ei tea kas ma tulengi tagasi

Sõbrad ei pahanda, neile jääb kingiks

see maailma ilusaim laul…
Sellel maal abiellusin endaga

Kus jaaniussid on õppinud lendama

Lubasin endale kui meri vahutas

Olla truu kuni surm meid lahutab

Ja ma ei tea kas ma tulengi tagasi