Hilisõhtuse vihmasajus järgeslt lõhnav sirel.
Seisatad põõsa all ja palud, et lõhn täidaks iga su viimse keharaku.
Viieleheline, amps ja kõhus sa oled.

``Liis, on sõnuseletamatu, kuids sa suudad nautida hetke, võtta sealt täie siirusega kõike- midagi vastu nõudmata.``

Ma
võtan
endalt
väe.


Igapäevaelust.
Emosionaalselt kurav on prakikal käia.
Täna suutsin kenale noormehele ebaõnnestunud kanüüli paneksust tekitada hematoomi. Ta ei cillind eriti. Ja siis järgnes 8 minutit 5 pt. ees õpetust ja kõike mida ma poleks tahtnud tegelikult antud hetkel kogeda. Aga ega teisiti ei saa, ebaõnnestumisest õpitakse. Piinlik oli. Antud noormees arvatavasti hoidub igaveseks meditsiinist.
Mu ootused suve eel.

SääsedOnKurjad

Kuramus, sõid mu öösel ära. Kell 5 hommikul ajasin torisedes viimast elavat pininat taga. Milline hommik. Ausatöeldes ega paremat päraslõunatki järgnenud. Praktikal on tõttöelda kohati ebameeldiv. Mis siis, et väljas on 30 kraadi ja mõni kurasõde võtab plaani ühika taga päevitada. Asi on selles, et motivatsioon hakkab kuhugi kaduma ja juhendajal on ka minust kui toredast inimesest täielik kopp ees. Ja mul kogu sellest üksluiseks muutunud 240 tunnist, mis täis peab tegema. HH!

Õhtul sadas meil siin vihma ja müristas. Peale sadu võtsin kätte raske tegevuse ja pumpasin ratta kummid täis. Ma räägin ausalt, tegelikult selle kõige tegevuse juures peab maru kannatlik ja rahulik olema. Peale selle, et säääsed rünavad sind ja siis üritad neid tappa, pead pumpama ja siis tuleb tihti mingi vint või midagi kuskilt maha ja õhk mitte ei lähe sinna, kuhu peaks. Kuid..Olin tubli ja suutsin enda eesmärgi täita.
Sõitsin, seal eemal auras asfalt ja möödasõites mändidest tuli meelde õnne kauksi, kus on ``see sama lõhn``.
Peast käis tollel hetkel läbi vaid üks juhtiv mõte: kõik ilus on alles ees.
Mõelda vaid, ma ei kavatsegi üksinda jääda. Ma veel näiten teile:D Aga hetkel lihtsalt pole mahti kogemata kellegile poes varbapeale astuda. Jõuan.
Koht on vaba, nii et ma ei tea maailm, mida kuradit sa veel ootad. Usaldan sind.

Sääse punnid sügelevad. Kublutus.

Ja peale selle kõige, on ees ootamas palju head:
Umapidu. Praktika&kooli 3 kursuse lõpp. Jaanipäev. Kauksi. Meie Lõuna- Eesti tripp. Mehikoorma. Folk. Head inimesed ja siirad hetked minuga.
Ja sinuga.
Kindlasti palju häid mõttevälgatusi, mis tegudeks saavad, üllatununult.
Peame ehk vastu. Sest kui aus olla siis teisiti ei saagi.

Miia

Mu soe nädalavahetus.

Alustame. Käes on pühapäev, väljas on tunda suviste õhtute lõhna- mis toob sellise hea ootusärevuse kõige ees.
Oh reede, uskumatu kuidas kolm naisterahvast suudavad end nii snapsu võtta. Siinkohas annaks ühele kindalae inimesele tiitli ``Kabi 2010`` by K. Siduge mind kinni või midagi. Terve laupäeva suutsime kõik vist korralikult maha magada, kuidagi imekombel jõudsin tööle, asjad sujusid vaikselt. Tund enne südaööd, otsustasin siiski veel lubada endale ühe hea elamuse- klõps klick ja Jäääärel. Kontsert jäi kuidagi lühikeseks, aga siiski oli hea. J tiirutasime pärast veel illegardi, lubasin endale ühe alkoholivaba õlu. Ilmselgelt oli veres eilsest jäänud mingid lagunemata produktid- seega päris naljakas feeling lõi sisse.

Võtta just seda mida antud hetkel võtta saab, hammustada tükike trühvlit, nautida head seltskonda ja muusikat.
Nii võikski olla, lihtne.
YoungWilde&Free

Ma olen ikka veel inimene. Veel ikka on valgust mu äärelinnas ja sina oled mu mõttes. Üks sõna korraga. Üks naine teisele.
Mul on külm.