Nüüd ma mõistan, kui tobedasti ma vahel kipun käituma - Mitte, et sellel kõigel poleks tõepõhja all. Ma ei osaka nagunii oma tundeid säästa. Otsin . Otsin sõnu aga täna tundub kõik kuidagi tühine. Miks ma siin üldse seda teen. Ahh persse. Lihtsalt tegelikult ma pole nii suur tüdruk, et suudaks selliseid asju öelda.
Vahepeal ma vihkan, et nii aus ja emotsionaalne olen.
Jah- jutt jookseb nagu mingi tüüpiline pohmaka hala.
Tahan olla midagi muud- suured soovid. Isegi siis kui ma ei tea, mis on selle muu nimi. Ei taha kirjutada, sest vahepeal ütled sõnu, mida homme lugedes, ei tõlgendaks nii. Midagi ei tea.
Kuum kako maitseks ka halvasti.
Keegi kuskil rääkis ühest maast. Sellest samusest mis kaugel ja mida on tõlgendatud nn. noorteparadiisiks. Jätaks kõik ja läheks. Mina= arg. Ajab närvi, raisk.

Lähedus

Õnne tipuni on vaid käeulatus.
Käsi.
Tundes iga keharakuga kohal olekut.
Neil tundidel olen ma kadunud.

No näed siis..

Apelsin-SaaremaaX-3 D nägemine.

Seos on olemas.

Hea oli:)

Ilm on imelik, aga mingihetk lõi taevas türkiissiniseks, või midagi sinnakanti, päike tegi mingi viguri, raskelt ilus oli.

Tol hetkel käis peast läbi vaid üks mõte: Kõik on hästi.

Lähen nüüd teleka ette ja lebotan terve õhtu niiviisi. See võib hästi välja tulla, peale pikka nädalavahetust.

Kas sa juba väsinud ei ole? - Oled päev otsa mu mõtetes ringi tallanud.

Jõuluvana too meil..

A.. nagu rohkem armastust

U.. nagu usaldust

A.. nagu ausust

Nii palju mahub minu sisse.

Armastan teid!

Te lihtsalt ei kujuta ette, kui naljakas eile kauksis oli:D Tõrst!
Ööö. mets. viun ja limonaad.andu mina õnne ja puu taga ilves:D Hommikune jänese otsing. ups. loll oled vä, jääkaru olen!

Ütleme nii, et missis henno kräppis korralikult.

OmadMõtted

Nädalavahetus algas neljapäevast. Võtsin nõusse T. juurde minna ja paar toosti eduka aasta puhul teha. Kokkuvõtteks me vist ei jõudnudki üsmeelsele otusele, oli tu hä või mitte. Pigem parem kui varem, eksole.
Ikka püüeldes päikese poole.
Nii, järgnevalt kütsime ihud soojaks ja läksime kontserdile. SüdantLigutavlatSoeOli.
Kodutee oli pikk ja külm, pärale jõudsime, külapaistetusega.
Reedel põrutasin E. sünnipäevale, mis oli jälle omamoodi ja häid mõtteid andev. ElavatMuusikat, palju palju. Kuna seltskond oli super ja eemal oli hea, polnud kodu kiiret.
Pühapäev. Varavalges autole hääled imekombel sisse ja tagasi. Raadiost mängis head muusikat, tee viis käänakust järgmise käänaku taha, langes laia lund. Ilus oli.Tõsine väsimus, selline heaolu tundega. Ideaalis tahaks sauna veel minna ja siis puhaste linade vahele, külmast kargesse tuppa.
Ma vist teengi seda, mõte ahvatleb.
Aga teile, kes te kaugel- olege terved & tublid. Mõtlen teist tihti.

Ümarlaual ruuduline lina.
Mõtted kummalised, uimas peas.
Hetk möödub.
Istud pingile, ``õlipuu alla``
Märkamine. Teeäärse valgustuse all langeb valget pehmet lund. See pole esimene, mis sulab.
Kõik ilus on omamoodi valus, sest on nii ilus.
Aga
Täna ei võta paari tundi kurvatamiseks, sest tegelikult on kõik hästi.
On sõbrad, keda armastada, õhk, mida hingata ja vesi, mida juua.

Astudes koduuksest tuppa, tuli vastu ´´hõng``ja kui mälu alt ei vea, siis viimati tundsin seda kunagi ammu maal.
Luues sellise teistsuguse omamoodi tunde.

Miski, mis uinuda ei lase. Ja ei tea, kas on õige või vale.
Kell on 4. 51 hommikul.
Aura, tomatimahl maiteb hea.
Ja võibolla polegi vaja muud, kui lihtslat.
Pilgunautimus.
Head und.Unenäos räägib edasi.

Kuidas saakski äratada?


Millal on aeg joosta ja millal puhata,
Millal aeg naerda ja millal nutta,
Millal aeg kinni hoida ja millal aeg lahti lasta.

Mida rohkem lubab mõistus mu hingel rääkida, seda rohkem tõde on mu sõnades ja tegudes.


Mul on üks poolik soov..