Reede

Viimaseid tööminuteid lööb ukse kohal sinakell. Kell on 15.39. Täna sõit Õnni juurde Kauksi. Kompanjonid on isiklikult juba kohal. Mina veel siin arvutitaga. Viimase tunni aja jooksul pole suurt midagi peale korduvate klikkide elu24s,facebookis. Jura.
Oi täna oli pauhas vedamine, hommikul oleksin napilt sisse libisenud minu ees pidurdanud dziibile. Millimeetrite mäng. Piduripedaal tahtis läbi kere tungida. Süda tagus. Uh õudust. Aga õnnelikult lõppes, sain pidama.
Hetkel tähendan silma vaevusi, arvutiekraani vahtimine teem oma töö...
Böah- kell on 15.44.11 Miks ta just reedeti, viimasel tunnil nii aeglaset liigub? igipõlineküsimus.

Ühesõnaga: 15 minutit veel. Mina olen nv lainel nüüd.
Ilusat nv teilegi.

Rännak

26.01.11 Kristi, Andu, Liis ja Ert käisid Vapramäel rännakul. Muide sain teada mis on matka ja rännaku vahe, matk on 2 või 3 päevane minek. Koolikotid seljas, hädavajalik kelgul rahmisime lõbusalt metsateed mööda lõkkepaika. Tegime üles tule, mis algul küll natuke streikis aga peale mitut paberitiiru ja putitamist ikkagi tule alla võttis. Küpsetasime vahukomme, tegime vesipiipu ja sõime tatraputru kabanossiga. Liis oli kodust meile kõigile kaasa teinud ka juustu-kurgi võileivad. Sai rüübatud kuuma teed.
Oli tore päev!

KolmJaPoolAastat

...on leidnudon lõpu! Start oli ebalev, valdavalt teadmatu, mis saab edasi, kes ma olen, mida õppima peaks, kuhu jõudma.
4 veebruaril saab pidulikult finisitseerida, läbides punase lindi. Kõige üle on nii hea meel. Kool on selleks aastaks ühelpool. Edasi vaid- oma enese täiendamine, täiendamine ja taas õppimine. Aga üks etapp on ikkagi lõppenud.

Esmaspäeval käisime Mehikoormas, lund lammutamas ja majale elu sisse puhumas. Heade inimestega koos aega veeta- nii kuardima hea tunne. Ilmselgelt valdas hommikul mind valus pohmakas, aga see kõik oli väär seda:D Haigla parklas K und tõmmata, kodus und, igalpool und!
Ees ootab Tsiklikooriga - laululaager, lõpetamine, töö, reis. Ohh tegelikult seda õiget ärevust polegi vee päris sees. Arvatavasti elamuseks saab Märtsi kuu, mil Õnne ja Karoliga põrutame kaugele, päikese alla. Ohhhoootusärevus.
Üks asi korraga. Ühesõnaga Kooliga on ühelpool- juhuuu!

Oleg armsad,
rõõmsad,
siirad & soojad:)