kolmapäev, 27. veebruar 2013

SANATOORIUM- see on puhkus, teretulemast!
Selle lause kõlades, astusime taas üle eestlaste hotelli lävepaku.

Jõudsin eile öösel koju. Hommikul tuli ootamatult, äkkiline ärkamine, segadus: mis tuba, mis riik, valuuta, kus teised on? Jõllitades seinda, kohanesin  oma enese toga. Tõmbasin teki üle pea. Tere tulemast tagasi. Natuke kurb on, kuid õige vähe. Seal eemal oli kuidagi.. selgem.

Reisi muljed - rääkida tuleb ülivõrdes. Tai on võrratult ilus, siinkohas jääb tõesti sõnadest puudus. Seltskond ja tervis ei vedanud alt, südamest naeru pisarateni. Olen õnnelik, et saime kokku toreda reisiseltskonna ja kõik sujus. Inimesed on ilusad ja head:)

Jõusin endale natuke jälle lähemale.. õppisin rohkem olema kannatlikum. Püüdma hetke. Olla avatud kõigele.  Usaladama maailma. Usaldama isesennast. Ja mõistsin sedagi, et olen teinud valikuid liiga kiiresti, lähtudes vajadusest. Ma nüüd ei tea, kas see sõna ``vajadus`` on päris õige sõna eneseväljendamiseks ? Võibolla, siis ehk liiga kiire emotsiooni ajendil käitumine lähtudes vajadusest. 
Püüan  sättida enda sõnu, mõõta mõtteid, teha rohkem teadlikumaid valikuid.  Armastada ennast siin maailmas kõige rohkem, sest mina olen nr 1 eda elus. Mina loon enda tunded, need mis hingetuks teevad ja kurku kinni jäävad, need mis südame kiiremini lööma panevad. Tunded tulevad minu enda seest. Need on täpselt nii võimad, kui suur on hing. Ma arvan. Teised inimesed ja kohad loovad küll impulsi.. kuid edasist otsustan mida, kuidas kõigele reageerin.


kolmapäev, 6. veebruar 2013

Mõnush! Tuled nö. eelviimasest une valvest koju, keerad vana tallinnalt korgi pealt, võtad mehise sõõmu.. kuni 26.02 siis sellega ühepool. PUHKUS. :) onju mõnus. Mul on!

laupäev, 2. veebruar 2013


https://www.youtube.com/watch?v=U72wPbkhIdc&feature=endscreen&NR=1