Õppige ilu maailma kandma

Natuke nukraks tegi mind ``miski```mille olemust võis ainult aimata. Aga nüüd on kergem- vaatasin tagant järele etv Sind otsides esimest osa. Sai see miski välja.

Vaatasin ja lugesin kirjutatut.. võibmainida, et käsil on aastapäev- 1 a blogensist..üüüü

Vot. Natuke kardan ka .. homme on esimene praksi päev- järjekordsed 3 uustulnuka päeva kus enesekriitika tõmmatakse ikka korralikult käima. Aga kurat seda teab, äkki leiab aset muutus, uus maja, personal ja eksole kui nüüd päris aus olla on tegemist ju psühhiaatria kliinikuga. Sõbrad ees:D No loodame parimat, pöidlad pihku kallid kaasmaalased.

Nii.. ja varsti on juba detsember ja jaa..lund tahaks küll silmata.. ja soovide täitumisest ei ütleks ka ära..

Keegi oli täna kurb.. ja nii hakkas minul kurb, et sul kurb oli.

Aga jah.

eluraskemadõppetunnidiseendaga ennastavastades&luues.

Rõõmsamat juttu ka..Apollos on üks klienditenindaja, kellele ma võiksingi naeratama jääda ja ära minnes koperdaksin punastades. Lubades endale emotsiooni:)

Ps! Kultuuri kah, peale selle,et varsti pannakse raekoja platsi kuusk üles, kus saab laste ja teiste armsaid soove lugeda ja endaomadki üles riputada..

*PÖFF algab

*26.nov Jäääär TÜ

*9. dets Hedvig Jaani kirik

*10. dets Metsatöll/Zetod Plink-Plonk

*11. dets UNTSAKAD Püss

*23. dets Margus Pauluse kirik

*26. dets Apelsin Reola

Valge mütsiga noormees, kes sa hääletasid Jõhvimaantteel Saare vallas, tea et me pöörasime km pärast ümber ja sõitsime sulle tagasi järgi.. aga..sind napsati lihtalt - õkva meie silme alt ära. Milline äng, valdas 4 noort ilusta naist. Meeldejääv autosõit emotsioonidega jätkus. Ja õlult oleksime sulle ka andnud.
***
Mehed on nagu parkimiskohad- kõik head on hõivatud ja vabad on ainult invaliidid/ ajuinvaliidid.

Trahh.. Võtame..

Kallis Teele, oled meile nii kallis, äitähh toreda aja eest. Palju õnne päiksekiir!

Vahel ma ei tunne ennast ära,

kuhu on kadunud minu mõtted ja sära.

Ma tean, et sa mõistad mind just siis,

kui ma ütlen, et oled ilus ja hea nii.

J.

Ätähh sulle.

Ilm läks soojemaks ja mu talveunne vajunud kirju liblikas ärkas uuesti üles. (Muideks suvega on lahkunud mu kahetäpiline tolmune lepatriinu parematele jahimaadele) Mõeldavaid milline pettumus võis teda tabada, või loodab ta siiamaani, et kevad on aknataga. Igatahes, jäi ta mu lambikupli alla kinni, nüüd ta siis säbrutab seal oma tiibadega ja keerutab ``maeiteamisajast`` tolmu üles. Ja nüüd siis jõudsin selgusele:
`` Õpin liblikate keele ära``

Aksessuaar

Tallinn.

Wauh. Pikk sõit jooksva jutuga. Mustamägi, Vilde tee 100. Hapukurgid, snäkid, seened, veinid, viinad ja jutud. Minek. Linnas oli palju tundmatuid teid. Hell hunt. Jääger. Kätu & Liis chillisid üle. Tehtud! Baltijaam. Tobe taksojuht. Purgeri kohvik. Korter. Uni. Hommik:D Mingi aeg maandus missis Henno ka koju oma sõprade juurde. Prantslased, kes kunagi öösel ühes kohas pitaga minema tõmbasid.- ja see polnud veel kõik:D Pohmakas rohmakas paaril kaaskodanikul.Hommikusöögiks pelmeene? Min Ma pole ammu nii südamest naernud. Nii me istusime köögipõrrandul, tekid padjad sõbrad läbisegi ja nautisime üksteise seltskonda pidevalt Kristi üle lõõpides. Tootis ``sellist`` kvaliteetset huumorit. Hea oli.

Rock`n Roll!

Mõistlikust jutust nii palju, et:

``Joome merekaldal kohvi.. ``

Jahun. Veits koolist.

Karm aga tõsi. Peab mõtted suunama lõputöö poole.

Ma ei suuda otsustada, kas tahaksin pigem laps olla või ..

Eühh. Karta on, et mingit ajamasinat ma veel leiutanud pole, jap.

Et siis kool,kool ja muideks 4 arvesust, 5 päeva peale, siis kotid kokku ja tuld- praktika märtsini.. Edu liis! Äitähh:)

A ja üks tore asi on veel. Ma käin koolitusel, selline käte abil inimkeha voolimine, silitamine, hõõrumine, ja ärgem unustagem muljumis & löömis võtet- nii et kui õppimaterjaliks tahate end pakkuda, siis hea meelega:)

Mäletad kui tookord kukkus kägu?
00.13.06.11.09
Küsimused, mis tuletavad meelde aegu, mil rohi oli veel rohelisem ja taevas..
Vist olengi suureks saanud? Paratamatus, kas pole mitte- jah liisi.
Liisi- wats was in the past-stay. The way we are.
Et nagu oledki vahepeal ikka kõigest väsinud, kogu maailma ebaõigluse peale vihane..ja siis kui mõni kibedam kurguvalu saab üle elatud, mõisatd- issand kui naiivne sa ikka oled.
Vaikselt joon ja sinule mõtlen
(ja ei tulegi õigesti meelde pihlakaveini viis-pikajuukseline meestrahvas, prillidega, kitarriga, kes seal saates seal diivanil oma tütrega seda laulis-demth)
- ikka purjuspäi nagu minule kohane. Mind alatihti samastatakse alkoholiga,karta on. Ja ma ei ole selle üle uhke. Tahaks kõike muuta- mitte et see ei oleks mu võimsuse. Fucking egregorid- kelle kaela süü veeretan.
Ise,ikka ise see loll.
Ja siis keegi teab öelda, et kui napsu võtan hakkan sõnadeta rääkima ja ärritun kui mind ei mõista- mõeldamatud maneerid mu sees.
Küll ikka kosmika on kulbiga andnud seda keerukat eneseanalüüsi ja kõikvõimalikku muud millest aru ei saada. Ei- ma saan teist aru, ma ma jah mõtlengimõtlemõtisklema teistmoodi,üle kui kõik teised.
Pöahh.. 2 kanget rummi maksakat on all..
Ootame sadamas ühe inimese, üht venda, kelle tuleb üle anda ühed asjad. Jalgade vahel rullub poolik cariba..ja ees on 182 km öist tallin-tartu maantteed.
Tekib küsimus? Karta on.
Aga siinkohas on kohe kindlasti mainimis väär tõde, et homme kooli pole ja kõigest on samas nii külll. Üleküllus. Metsa elama.
Ja ei unusta oma unustustes tänamast teelet, kes punus mulle viljapea.. saate aru, selle samuse viljapea-millest sonisin enne laulupidu ja takka järgi,sest mingistes ähmastes mälusoppides on meeles mustvalgepilt õe 9 klassi lõpetamisest, kus ta kaoliga mopeedi peal, must pikk siidi seelik ja valge pluus seljas ja seesamune punutis –viljapea juustesse põimitud. –Kus nüüd tuli alles kirjeldus-volah.
Kristi pugib krõpsu, ootamine kestab, ja delli aku hakkab märku andma milleski tüüpilisest energiaga seonduvast.
Eksole.
Vaatab mis saab..

Mu meel unus mägede taha

Vaikus toas, soovid reas, mõtted head on segi peas.
Külmad käed, on kindad maas.
Unelmates sind ma leian taas.
Aknaruudult ennast näen, ootajat..
kuid jah ma tean, unistada sinust.. on.. vabanda, kuid hullupööra hea.

Poksikott!

Kätlin tõi purgiga praekapsast, pohlad olid värvi andnud..Ja öösel kella 4 paiku maitses see- võiks öelda lausa gurmee-üli hästi, oli ju?
Vot mis toimub.
Ja kui ma kunagi suureks saan siis teen palju asju ära. Aga praegu kutsub välja jalutama..
Novembrikuu siis kõik on uuus.. Parem oleks:)