neljapäev, 21. mai 2009

Aias kustunud küünal sunnib mind mõtlema millelegi..
Sel hetkel on pea täiesti tühi, kõik on nagu seiskunud ja kuidagi lootusetult kaugel. Mul on tunne, nagu viibiksin täielikus tuulevaikuses liikumatult seisvas purjepaadis keset surmrahulikku merd.

Kommentaare ei ole: