Silmitsedes nõrkust.
Jalgu alt viiv hetk. nõrkus- mida oled vältinud, eitanud, ainuüksikõik need lämmatavad mõttedki eemale tõrjunud. Ja siis ..ühtäkki seisad selle kõigega silmitsi. Põgeneda või siis minna situatsioonist iga oma keharakuga läbi. Leppida- ületada- vabaneda? Kui kedagi väldid, ei vabane sa temast iialgi, ta lihtsalt ilmub ka kõige ettearvamatus kohas ja situatsioonis su lähedusse.. Pole mõtet eest ära joosta ja seda sitta alla suruda..
Üks inimene põgeneb minu eest.Ma ei tea, kuhu ta tee niiviisi viib.Võibolla pole see minu asi, kuid siiski, ka mina olen üks osapool. austus? Elu eest ei saa lõputult põgeneda. End tuleb ületada, olgu see meeldiv või mitte.
Täna ei laskunud ma lihtsama vastupanuteel end kõrvale kallutada, võtsin end kokku ja seisin silmitsi oma nõrkusega. Tahaksin öelda, et ületasin selle, kuid veel ei tea..Lootus? Äkki aitas see mul sellest kõigest eemale saada?
Ilma et..

Head ööd!