BlatseeboEfekt

Nädalavahetusel olime M. laululaagris- hääl on siiamaani kuskil ära , lihtsalt jalutas minema ja kõik. Üle ootuste tore oli. Ma nagu ei lootnud midagi, pigem oli selline ``eiviitsinagu`` tunne enne minekt. Aga võta näpust, kella 5 tiksuda siiras seltskonnas ja muusikat kuulata, lõi heatunde.
Möödusid päevad.


Tegelikult ei lähe asjad nii, nagu mina soovin.
Ma enam ei tea kumb, kas mõistus või süda viivad mind sohu?
Kui küsid, kas nutan või naeran, siis vastan: mu sõbrad on mõlemad.
Täna on nii isemoodi tunne sees, nagu ei oleksi ise. Liis oleks nagu kuskil puhkusel ja keegi teine on tema asemel toimetama saadetud.
Täna oli esimene intensiivi praktika, anasteesia osakonnas. Peale poole tunnist lühiülevaadet osakonnast tekis täielik kogenematuse olek. Tutvusin, uudistasin, naga näeks kõike esimest korda. Imelik.


Ma kardan võltsi, põlgan seda,vihkan. Näete, ma siiski oskan vihata. Ja võlts hiilgab kõikjal meie ümber, tihtipeale ka meis endis. See teeb haiget. Ja selle vastu ma end kaitsta ei suuda. Siirus on meie ajal kui sõnajalaõis jaaniööl. Otsid, otsid, aga tihtipeale ei leia. Mõnikord kui arvad, et leiadki, selgub, et tegu oli hoopis millegi muuga.
20.04 Ja siis ma vaatasin, K. sünnipäeva ``kaarti`` (mis siiani orksis skräppide hulgas seisab). Klapid pähe, vaatasin ja ulgusin, nagu väike laps. Mul on mõnel nuppul ikka korralikult vint maha keeranud. Äitähh teile sõbrad, selles oli siirus, mis jõudis minuni, ja mida keegi minult võtta ei saa:)Ausõna, ma armastan teid nii palju et valus hakkab.
Nagu K3 kunagi enda elust näite tõi: Fack! Aga elu ikkagi nii ilus, mul on lihtsalt nii super head sõbrad, kes alati, kui näoga asfaldit olen kündnud, käsutavad mu püsti. Kõrvakiil oleks hea sõna- naine, mõni ei ela 3 korda ka uuesti sündides sellist elu, nagu sina oled jõudnud 5 aasta jooksul elada. Tõuse ja viruta elule vastu raisk!

Ma palusin jumalat, et see hetk ei lõppeks mitte kunagi. Ausõna. Ma lubasin enam mitte kunagi jumalas kahelda, kui ta laseb ajal peatuda ja minu õnnel igavesti kesta.