esmaspäev, 18. jaanuar 2010

Metsmarja fanta


Ma kardan mälestusi ilusaid
Ma kardan naeratusi südameist
Kardan kastes paljajalu päiksetõusu oodata
Hirm hakkab siis, kui ilus on valus

Läbi elu me, vaikselt sõuame
Sõidan praamiga, väga tõsised näod on neil peas
Miks ma ei tea
Ehk küsima peaks
Miks ma ei tea

Kommentaare ei ole: