Ilm läks soojemaks ja mu talveunne vajunud kirju liblikas ärkas uuesti üles. (Muideks suvega on lahkunud mu kahetäpiline tolmune lepatriinu parematele jahimaadele) Mõeldavaid milline pettumus võis teda tabada, või loodab ta siiamaani, et kevad on aknataga. Igatahes, jäi ta mu lambikupli alla kinni, nüüd ta siis säbrutab seal oma tiibadega ja keerutab ``maeiteamisajast`` tolmu üles. Ja nüüd siis jõudsin selgusele:
`` Õpin liblikate keele ära``