Inisemine. Viimased päevad olen veetnud oma hubases toas, sooja teki all. Ärkan, hea tahtmise korral suudan vaevu end püsti ajada, sest kõikseparem tundub seal olevat- ei kusagil mujal. Tavaliselt luban endale veel 10 minutit, mis tundub sel hetel meeletu ajavõiduna. Magades vähemalt ei mõtle, küll kerib alateadvus mingit filmi, kuid see ei tundu häirivat. Kell tiriseb, kortsutad kulmu, võtad teki ümber ja istud voodiservale, vaatad aknast välja, pime on järjekordselt kalla mingist paska taevast alla. Külm on, ja muidugi on riided kusagil teises toanurgas. Persse!
Ja kui keegi kuskil laulaks: `` Käes hommik, päike rõõmsalt paistab, magada sa nüüd ei saa.. `` siis vaataks teda altkulmu ja kõnniks sõnagi lausumata edasi.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar