esmaspäev, 7. september 2009

Kõnetraat


Nonii Junsud, mida uut on teile kõnelda?
Siinkohas ei tahaks üldse mainida kui õõvastav/õõnestav kehaväline tunne valdas mind pühapäeval 11/12 vahel vaid..
"Äitähh.. vägev üritus kukkus välja.Siirat ja soojalt tahaks teid kõiki hästihästi kaua kallistada, sest suudate ikka nii armsalt kirjuks & toredaks mu väikese maailma luua. Tunnet, kui naerad pisarateni on raske kirjeldad aga arvan, et ehk igaüks teab, millest ma kõnele."
Jah. Ininesed tulevad ja lähevad. Peaasi, et on soov kellega koos olla ja koht, kuhu olete alati naerulsui oodatud.

Ja ühes asjas jõudsin ka selgusele- lõpuks omet eksole. Ei olegi üliinimene, kes teiste mõtteid oskab lugeda. Dah. Täpselt, kõik ei ole nii emotsionaalsed ja avatud raamatud- nagu liis vahepeal juhtub olema. EiTeagi om tu hä või ei. Ah, eks ma ma ühtteist oska ikke umma sees ka salaja hoita.
SilmadSilmad põlevad, kui sa märganud pole. Aga jah, egas sa vist.

Sügis- mulle meeldib. Kui aega saad, kutsu mind teed jooma.

Kommentaare ei ole: