Suvepäeval liivaluitel, merekalda peal. Mees ja Jumal kahekesi jalutasid seal. Olid juba hulka aega käinud sedasi... äkitselt mees üle õla vaatas tagasi. Vaatas taha - nägi pilvi , merd ja laineid mees, nägi kahte jäljerada liivakalda sees. Ühed jäljed katkematult tee peal püsisid aga teised- vahel tulid, vahel kadusid. Mõtles mees: mis hakkan peale oma eluga , kui nii kaua olen pidanud käima üksinda. Küsis siis: oh jumala , vasta mulle sa , miks mind siis kui raske oli võtsid hüljata. Miks mind jätsid meeleheites üksi kõndima, miks mu kõrvalt halval ajal ära läksid sa.
Vastas Jumal: kallis sõber , palun andesta , et sind siis, kui olid väsind, süles kandsin ma.
Toomas Suuman
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar