Rändame voodist voodisse, oleme unenäovabrikud.
Igatsen Kohtumistundi. Sooja silmavaadet. Mis muudaks mu argipäeva värelevaks judinaks jooksmas üle mu selja. Oeh.
Ma tihti mõtlen sinust ikka kui vaid viivust, kui hetkest ilusast mis kaob, kui möödub päev.
See pärast paaril korral end päris purju jõin.
Sinul on ühe võõra lille nimi, mida minu aias pole kasvanud. Sinul on sinu elu ja su maailm, mida mina pole puutunud.
Minul on see kõik, mis mul on olnud ja ma ei taha mõelda edasi. Minul on üks kallis asi kadunud ja seda sa ei anna tagasi.
Täna vaatas keegi mulle otsa ja tal olid sinu selged silmad.
Mõtlen siin, et mõtlenmõtenmõtlen, ehk vahel võid sa mindki vajada. Luban sul, et enam ma ei tule.
Õnnelikuks teha.. vaid siis tunnen end elavat.
Jääda vahele flirtiva pilguga? Tabatud hetk! Helk!
Unenäovabrikus.
neljapäev, 19. veebruar 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar