Kas see meile meeldib või mitte- elu ongi sünnist alates üks pikk õppetund. See tekitab kiusatuse mõelda, nagu oleks kuskil üks punkt, kuhu me mingil hetkel ``jõuame``. Me kujutleme, et seame siis end seal punktis kenasti sisse ja iga asi leiab samuti oma koha just seal, kus me soovime. Tuleb kohe öelda, et sellist punkti ei eksisteeri. Elu on pideva muutumise protsess. Väljakutse seisneb selles, kas me suudame oma kogemusest midagi õppida või jätame selle võimaluse kasutamata ning loobume šansist asjade kulgu mõjutada. Elu koosneb tõusudest ja mõõnadest, mis sageli ühe päeva või tunni jooksul vahelduvad. Rikas on see elu, mis sisaldab endas loomulikul viisil nii positiivseid kui negatiivseid kogemusi, mis ei põhjusta inimese asjatut ``kõrvalekaldumist oma kursist``.
Kuhu ma siis tahan jõuda?
Tahan saavutada seda, et saan oma hinges toimuvasse realistlikumalt suhtuda. See on paik, kus viibides ma juan oma hinges arusaamale, et mul ei ole võlunuppe, millele vajutades saaksid teised minus tundeid esile kutsuda ja mõjutada seda, milline elu minu jaoks on.
..Miks ? Sa takistad minusse voolamast uut ja puhast energiat. Hoiad justkui üht suurt kohta kinni.. Ja kui sa nüüd vabastaksid selle koha, tekiks ruumi uuele suhtele.
..Ma lasen minna.. Mitte, et ma PEAN LASKMA! Vaid.. jah ma ei saa kinni hoida neist tunnetest, mis varem või hiljem teevad haiget..
Sa oled vaba!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar